Kuidas RFID-süsteem töötab?

RFID-süsteem koosneb lugejast (mõnikord nimetatakse seda ka päringuks) ja transponderist (või sildist), mille külge on tavaliselt kinnitatud antenniga mikrokiip.

RFID-süsteeme on erinevat tüüpi, kuid tavaliselt saadab lugeja elektromagnetlaineid välja signaaliga, millele silt on loodud reageerima. Passiivsetel siltidel pole toiteallikat.

Nad ammutavad voolu lugeja loodud väljast ja kasutavad seda mikrokiibi ahelate toiteks. Seejärel moduleerib kiip laineid, mille silt lugejale tagasi saadab,

mis muudab uued lained digitaalseteks andmeteks. Aktiivsetel siltidel on toiteallikas ja nad edastavad oma signaali. Reaalajas asukohasüsteemid ei reageeri lugeja signaalidele,

vaid edastatakse kindlate intervallidega. Lugejad võtavad need signaalid kinni ja märgendi asukoha arvutamiseks kasutatakse tarkvara. Lisateavet ettevõtetes kasutatava tervikliku süsteemi komponentide kohta leiate jaotisest Alustamine.

Mis vahe on madalatel, kõrgetel ja ülikõrgetel sagedustel?

Nii nagu teie raadio häälestub erinevatele sagedustele, et kuulda erinevaid kanaleid, peavad RFID-sildid ja lugejad olema suhtlemiseks häälestatud samale sagedusele.

RFID-süsteemid kasutavad palju erinevaid sagedusi, kuid üldiselt on levinumad madalsagedus (umbes 125 KHz), kõrgsagedus (13,56 MHz) ja ülikõrgsagedus ehk UHF (860–960 MHz).

Mõnes rakenduses kasutatakse ka mikrolaineahju (2,45 GHz). Raadiolained käituvad erinevatel sagedustel erinevalt, seega tuleb õige rakenduse jaoks valida õige sagedus.

Kuidas ma tean, milline sagedus on minu rakenduse jaoks õige?

Erinevatel sagedustel on erinevad omadused, mis muudavad need erinevate rakenduste jaoks kasulikumaks. Näiteks,

madala sagedusega sildid kasutavad vähem energiat ja suudavad paremini läbistada mittemetallilisi aineid. Need sobivad ideaalselt suure veesisaldusega objektide, näiteks puuviljade,

kuid nende lugemisulatus on piiratud alla kolme jalaga (1 meeter). Kõrgsagedussildid töötavad paremini metallist esemetel ja suudavad ümber töötada suure veesisaldusega kaupade puhul.

Nende maksimaalne lugemisulatus on umbes kolm jalga (1 meeter). UHF-sagedused pakuvad tavaliselt paremat ulatust ja suudavad andmeid edastada kiiremini kui madalad ja kõrged sagedused.

Kuid need kasutavad rohkem energiat ja läbivad vähem materjale. Ja kuna need kipuvad olema rohkem "suunatud", nõuavad nad selget teed sildi ja lugeja vahel.

UHF-sildid võivad olla paremad kaubakastide skannimiseks, kui need liiguvad läbi dokiukse lattu. Parim on töötada koos asjatundliku konsultandiga,

integraator või tarnija, kes aitab teil valida teie rakenduse jaoks õige sageduse.

Kas kõik riigid kasutavad samu sagedusi?

Ei. Erinevad riigid on RFID jaoks eraldanud erinevad osad raadiospektrist, nii et ükski tehnoloogia ei vasta optimaalselt kõikidele olemasolevate ja potentsiaalsete turgude nõuetele.

Tööstus on töötanud usinalt kolme peamise raadiosagedusriba standardimise nimel: madalsagedus (LF), 125–134 kHz; kõrgsagedus (HF), 13,56 MHz; ja ülikõrge sagedus (UHF),

860 kuni 960 MHz. Enamik riike on määranud madala sagedusega süsteemide jaoks spektri 125 või 134 kHz alad ja üle maailma kasutatakse kõrgsagedussüsteemide jaoks 13,56 MHz (mõnede eranditega).

kuid UHF-süsteemid on olnud kasutusel alles 1990. aastate keskpaigast ja riigid ei ole RFID jaoks kokku leppinud üheski UHF-spektri piirkonnas. UHF ribalaius kogu Euroopa Liidus on vahemikus 865 kuni 868 MHz,

päringuseadmetega, mis suudavad edastada maksimaalse võimsusega (2 vatti ERP) selle ribalaiuse (865,6–867,6 MHz) keskel. RFID UHF ribalaius Põhja-Ameerikas on vahemikus 902 kuni 928 MHz,

lugejatega, mis suudavad edastada maksimaalse võimsusega (1 W ERP) suurema osa sellest ribalaiusest. Austraalia on UHF RFID-tehnoloogia jaoks eraldanud 920–926 MHz.

Ja Euroopa edastuskanalite ribalaius on maksimaalselt 200 kHz, võrreldes Põhja-Ameerika 500 kHz-ga.

Hiina on selles riigis kasutatavate UHF-siltide ja päringuseadmete jaoks heaks kiitnud ribalaiuse vahemikus 840,25–844,75 MHz ja 920,25–924,75 MHz. Kuni viimase ajani

Jaapan ei lubanud RFID-i jaoks UHF-spektrit, kuid ta soovib avada 960 MHz ala. Paljud teised seadmed kasutavad UHF-spektrit, seega kulub aastaid, enne kui kõik valitsused jõuavad RFID-i jaoks kokku ühes UHF-sagedusalas.

Olen kuulnud, et RFID-d saab kasutada anduritega. Kas see on tõsi?

Jah. Mõned ettevõtted kombineerivad RFID-märgiseid anduritega, mis tuvastavad ja salvestavad temperatuuri, liikumist ja isegi kiirgust.

Tehnoloogiat saab kasutada ka tervishoiusektoris. Näiteks Belgia Genti ülikooli haigla on juurutanud süsteemi, mis tuvastab, kui patsiendil on südamehäired,

ja saadab hooldajatele hoiatuse, mis näitab patsiendi asukohta (tellijad, vt Belgia haigla ühendab RFID-i, andurid südamepatsientide jälgimiseks).